Tui Hirv
"Tähe Tänav"
Petrone Print
2007
See raamat näeb välja nagu tõeline naistekas. Mida toetab jutustuse raamistik -- peategelase (loomulikult kaunitar), noore lauljatari karjääri algus ning armuafäärid klasssikalise muusika maailmas. Romantiline, enamusele lugejatest võõras ja eksootiline keskkond, intriigid (loomulikult omavahel konkureerivad diivad või midagi taolist), loojahingega meeskarakterid, kes on andekad ja samavõrra edukad kui naisminategelane on ilus, õrna hingega ja temperamentne. Lisaks on tal ebatavaline kasvukeskkond oma isa keskealiste boheemlastest sõprade näol ning mingil määral ka isa poolt imetletud muusa roll. Eeldades, et raamatu aines on suures osas autobiograafiline (ja milline debüütromaan seda ei oleks!), on mõningane nartsissism mõistetav.
Aga erinevalt klassikalisest naistekast puudub lihtsalt jälgitav ning kaasakiskuv jutustus, "Tähe tänav" on pigem fragmentaarne ja kergelt laialivalguv. Romantilised suhted ei arene ega kulmineeru. Me saame teada, et peategelane on suurepärane flirtija ja üldse väga võluv, ilus ning andekas. Ta on kiindunud korra ühte, siis teise endast vanemasse mehesse, poliitikusse ning interpreeti. Aga keegi ei jäta tema pärast oma naist maha. Puuduvad isegi kirglikud seksistseenid, "naisteka" kohustuslik komponent. Raamatu kulminatsiooniks on kaklus proovisaalis konkureeriva sopraniga (kes pole nii noor, ilus ega andekas)ja püstipäi lahkumine, tagasi koju, Tähe tänavale.
Ladusalt kirjutatud, kohati liigutavalt siiras. Samas mõjub näiteks Kerttu Rakke teravapilguliselt kirjeldatud sekretäritöö ("Kolmas printsess" )köitvamalt kui "Tähe tänava" petting proovisaalis.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment