Wednesday, December 22, 2010

Enne ja pärast näitust

Enne:
"Kapiuksed valla /Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest"

Pärast:
Javier Marias "Kirjapandud elud"
Kuulsate kirjanike elust klatsh. Raamatul paar poognat puudu.

Vladimir Wiedemann
"Püha kitse teekond"
Käsikirjana. Leidsin talle vist ka uue kirjastaja. Kahjuks oli "Maagide kool" parem.

Filmid:
"Waste Land"
Vic Munizizt. Minu selle aasta ainus PÖFF-ifilm.

Ja nüüd:
"Polli päevikud"
Ilus ja veider. Tasuta, Artises.

Tuesday, November 23, 2010

Pulitzer ja rootsi gangsterid

Leidsin mõned päevad tagasi poest nimega US 2U 29 krooni eest Junot Diaze hiljuti Pulitzeri preemia saanud romaani pealkirjaga "The Brief Wondrous Life of Oscar Wao", mis on suurepärane. Diazelt on eesti keeles varem ilmunud novellikogu "Uppunud".
Kusjuures asjale lisab võlu fakt, et tegu on Pulitzeri-eelse ning isegi lõplikult toimetamata väljaandega. Selliseid mitte müügiks mõeldud raamatuid sai Bedford Avenuel Williamsburgis tänavalt paari dollariga. Leide: Nick Hornby "Juliet, Naked" pool aastat enne ametlikku ilmumist, "Bob Dylan Chronicles".

Film:
"Snabba Cash"

Sunday, November 21, 2010

Raamatud (palju) ja paar filmi

Kuna võtsin oma zhüriiliikme tööd tõsiselt (ja üllatuslikult selle eest ka maksti), siis järgnevad minu poolt auhinnale kandideerinud teoste kiirrevüüd.

Berit Renser, Terje Toomistu "Seitse maailma" (Petrone Print 2009)
Lugesin aasta tagasi juba, mäletan, et oli värske ja psühhedeelne ning hästi loetav. See mitmekihiline reaalsus seal oli võluv ja veenev. Üks mu personaalseid favoriite.

Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" (Petrone Print 2009)
Ta on selle raamatu kirjutanud kõigest 21-aastaselt ja see ON hea. Esimene pool kirjeldab lapsepõlve maajoodiku perekonnas, teine osa seltsielu Tartus. Esimene pool on parem. Teine personaalne favoriit.

Donald Tomberg "Kazimir, Vladimir ja teised" (Kirjastuskeskus 2010)
Ei meeldinud. Daniil Harmsi stiilis absurd.

Margus Karu "Nullpunkt" (Pegasus 2010)
Väga, väga OK noorteromaan. Taas kord on esimene pool --allakäik ja liikumine nullpunkti poole, parem kui sealt edasi liikumine ja happy end.
Siim Nurklik "Kas ma olen nüüd elus" (2010)
Raamatupoodides ei olnud.
Ott Kilusk "Oktoobrikuine tuuker" (Kirjastuskeskus 2010)
Luuleklassikust zhüriiliige väitis, et Kilusk on eesti kirjanduse tipptegija mõne aja pärast, lisaks pidavat kirjutama romaani. Kaanekujundus on tore, luuletused üsna sümpaatsed, kuigi ma luulet eriti ei salli. Meelde ei jää midagi nagu viimase zhanri juures tavaline.Läbi lugeda ei viitsinud.
Aigi Vahing "Valik" (Pilgrim 2010)
Kirjutasin sellest juba Sirpi arvustuse, mida, tõsi küll, ei ole veel avaldatud. Ja tegelikult oli mu tähtaeg selleks viie päeva pärast praegusest hetkest, mitte pea kaks nädalat tagasi, kui haigeks jäin ja arvustuse reaalselt valmis kirjutasin ning ära saatsin. On nominent, kuna mina seda raamatut zhürii liikmetest tõesti pooldasin.

Häniläne "Ma pühäpääväpõllõ mõsi" (Võro Instituut 2010)
Luule on minu jaoks ala, millega ülimalt raskelt kontakti saan. Võrukeelne luule on juba liig mis liig, kuigi pooleldi pooleldi võrukeelses keskkonnas möödusid mu lapsepõlve suved. Nägin neid ä-tähti -- umbes pooled kõigist täishäälikutest -- ja lõin raamatu kinni.


Ja lisaks kõigele sellele -- sealsamas Tartu Tasku raamtupoes oli soodushinnaga 33 krooni müügil järgmine teos, mille tagasiteel Tallinna rongis läbi lugesin:

Katrin Lust-Buchanan "Seks, valed ja eneseusk"
Naiivsevõitu sissevaaade kollasesse ajakirjandusse Eestis ja välismaal -- aga meediateemalisi loenguid ma ju pidama hakkan.

Ja pärast seda:

Indrek Hargla, "Ateeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"
Mitte nii hea kui eelmine, kolmandat vist ei osta.

Filmid:
"Stone"

"Kodanluse diskreetne võlu"

Monday, November 8, 2010

Filme ka

"Ma tahan elult kõike -- vabadus Simone de Beauvoir`mõistes"
Artises. Pilet 0 krooni jälle.

"English Surgeon"
ETV 2 eile öösel -- liigutav dokk.

Saturday, November 6, 2010

Luke Davies, "Candy"
Ilus narkoromaan.

Tony Parsons, "Kallile"
UK bestsellerikirjutaja, Varrakul oli allahindlus (79.-).

Valja Styblova, "Skalpell, palun"
Ammu pooleli...

Ja film:
"I`m still here", Sõpruses.
Väga hull, väidetavalt lavastatud dokk Joaquin Phoenixist, kes olevat näitlemisest loobunud ja proovib räppariks saada. Selle vastu, et see film oleks lavastatud, räägib fakt, et ükski oma karjääri tipus oelv, Oscari-võitjast näitleja ei tahaks, et temast jääks mulje kui koledast ja lollist hipi-kanepisuitsetajast, kes on omadega täiesti ummikus ja lisaks veel absoluutselt andetu räppar.

Monday, October 25, 2010

Moodsad vagajutud

Epp Petrone, "Kas süda on ümmargune?"

Lõpetasin just Aigi Vahingu debüütromaani "Valik" arvustuse ajalehte Sirp. Tunnistan, et algselt mõtlesin kirjutada temast ja Petrone viimasest teosest koos. Mõlemad raamatud tundusid mulle minevat samasse nishshi. Nishshi, kuhu kuulub ka juba kultusteose ning samuti totaalse bestselleri staatuse saavutanud Elizabeth Gilberti "Söö palveta armasta": lugu naisest, kes on sattunud identiteedikriisi. Kelle jaoks see, milleks teda kogu senine elu tundub olevat ette valmistanud -- haridus suunab hea töökoha saamiseni; partneri otsimine kindla suhte ja lasteni -- ei tundu olevat enam see. Mitte isegi "päris see", vaid midagi, mis ei lähe kohe üldse mitte. Jahmatavale kriisimomendille järgneb eneseotsimine laias maailmas, jättes senised suhted ja kuni kriisihetkeni hoolega ehitatud elu seljataha. Need kahtlemata spirituaalse kallakuga eneseotsingud viivad kangelanna enda senise identiteedi ja väärtushinnagute hülgamiseni, ta piltlikult öeldes võtab ennast koost lahti, et siis uuesti kokku panna. Ta tõuseb fööniksina tuhast, olles targem, elukogenum, puhtam ja helgem. Uue armastuse leidmine koos vana minaga hüljatud vana suhte asemele käib asja juurde. Tänapäeva maailmas ei kujuta keegi ette õnnelikku üksindust. Ei, prints valgel hobusel tuleb ikka ka. Niivõrd varjamatult autobiograafiline on Petrone küll, et me teame juba enne raamatu lugemist, millega see kõik senise seisuga lõppenud on. Ameeriklasest unelmate mees, kaks armast tütart, pärast ekslemisi Ameerika ja Eesti vahet oma kirjastuse rajamine ning kodu leidmine Viljandis.
Oma arvustuses tsiteerin Vahingut: Rongis seisan püstijala peal lugevate naiste vahel. /---/ Mehed, kui raamatuid loevad, loevad rohkem klassikuid. Naised loevad sagedamini raamatuid, mis neid edasi aitavad. Mina loen Emil Tode “Raadiot”. (lk 229) Äkki selles väites peitubki selle uue zhanri, naisautori pihtimusliku ja ülimalt autobiograafilise eneseotsingukirjelduse, populaarsus. Naised loevad raamatuid, mis neid edasi aitavad. Nagu nad käivad joogas ja bodybalance`is. Äkki aitavad Vahingu “Valik” – nagu teisedki sama “zhanri” raamaud, mida siin maininud olen, rohkem mõista postfeministlikku maailma, kus naiste emantsipatsioon on tulnud, et jääda ning sugudevahelised suhted nagu ka mitmed ühiskonna alus-ja võimustruktuurid on pöördumatult muutumas. Küllap me vajame selliseid moodsaid vagajutte – patustajate pihtimusi, kes on saanud puhtaks ja teinud läbi meeleparanduse. Aga neil raamatutel ei saa olla mingit pikemaajalisemat mõju või tähendust, juhul kui nad pole hästi kirjutatud. Eelkõige lihtsalt kirjandus, mille puhul on autori sugu, rass, meditsiiniline ajalugu, vanus ja CV siiski sekundaarse tähendusega.
Ei saa öelda, et see kõik Epp Petrone viimase raamatu kohta ei käiks. See on hästi kirjutatud -- sujuvalt, kaasahaaravalt, silmatorkava jutustamisande ning detailiteravusega. Ja niimoodi edasiantud, juba iseenesest täiuslikud karakterid nagu aferistist vana hipi, peategelase omamoodi mentor, kes tal kohe raamatu alguses oma peadpööritavate teooriatega meeled segamini ajab.
Ja rohkem ma raamatu sisu kohta siinkohal ära öelda ei tahagi. Võtku igaüks seda nagu reisi tundmatusse, mille jooksul senised arusaamad maailma ja inimeste toimimismehhanismide kohta saavad pea peale pööratud.

Keskaegne Tallinn ja kurikuulus eesti romaan seitsmekümnendatest

Indrek Hargla, "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"
Aimee Beekmann, "Valikuvõimalus"
Kärgatav Kõu, "Ühe indiaanlase autobiograafia"