Ja teine ooper

"Catalina", William Somerset Maugham
Kindel klassika, aga tegelikult lihtsalt üks kvaliteetne keskaegsesse inkvisistsiooni-Hispaaniasse viidud imede-teemaline seiklusjutt. Võin veel lisada, et kõik selels ja eelmises postituses mainitud raamatud, välja arvatud Unt ja Gilbert, on spontaansed ostud praegustelt raamatupoodide kampaaniatelt. Ja järge ootamas on näiteks Hemingway kogutud novellid kahes kõites (a`49.-) ja suvel ostetud Kureishi viimane romaan.

India- teema

Enne minu "ashramikogemust" siinsamas Eestis:

"Goa sündroom", Aleksander Suhhotshev
Kerge lugemine, mitte kuigi palju väärt; mitte eriti kaasakiskuv pinnapealne seiklusjutt vene noortest uusemigrantidest Indiast. Seks ja droogid ja tekno. Lugesin seda ajal, kui mul polnud tahtmist mitte midagi teha.

Mingi saksa dokumentalist, "Tee teise dimensiooni"
Filmirezhissööri erialased ja isiklikud kohtumised shamaanide ja elavate pühadustega üle maailma. Vt eelmise lõigu viimast lauset.

Pärast mu eile lõppenud neljapäevast "ashramikogemust":

"Illusioonimeistrid. Varanasi päevaraamatud 2", Lii Unt
Järg suvel raamatupoes läbiloetud, sama autori eelmisele samateemalisele "Parimale näitlejale linnas". Läbielatud kogemuste valguses "töötab" see kahtlemata paremini kui muidu iial võiks.

"Söö, palveta, armasta", Elizabeth Gilbert
Lõpuks lugesin täna selle hittraamatu läbi. Lii Unt vihjab omajagu kibestunult ja pisut kadedalt Gilbertile oma raamatus -- ta nimelt loeb seda oma Tiibeti-reisil. On põhjust kadedust tunda küll: eelkõige seetõttu, et Gilbert on tunduvalt andekam kirjutaja. Tema aasta või üheksa kuud Itaalias, Indias ning Indoneesias on esitatud läbikomponeeritud, hästitempereeritud tervikuna. Samas kui Lii Undi päevikud on ühtlane rida, küll huvitav oma ladusalt kirjeldatud eksootilise keskkonna ja tüüpide galerii poolest, on talendil ja talendil siiski vahe. Gilbert suudab väga isiklikke religioosseid kogemusi kirjeldada seiklusjutu pinevusega, ilma nõretavaks muutumata. Ilus. Mõelda vaid, et tegu on igas mõttes hea raamatuga, mille suhtes olid mul kahtlused just selle hitt-naisteka-Oprah-show-trendika-New-Age- maine pärast.

"My Life with the Saints", James Martin

Spontaanne ost Bedford Avenue tänavaturult, lõpuks jõudsin läbilugemiseni. Sissejuhatus minu jaoks vägagi eksootilisse maailma; jesuiidi preestri omasse, kes on erinevate pühakutega läbi igapäevaste palvete pidevalt seotud. Sissejuhatus katoliikulusse, jesuiitide liikumisse, nende elusse ja vaimsetesse harjutustesse. Ja tegelikult on kõik see möödaminnas, lisaks paarikümne pühaku eluloo jutustamisele ning väga isiklikele lugudele nendega seoses. Pühakud on valitud kronoloogilises järjekorras, selle järgi, kuidas nad Martini elu puudutasid. Ema Teresast Neitsi Maarjani; Jesuiitide Ordu rajaja Ignatius de Loyola, Therese de Lisieux, tundmatud Uganda märtrid, Joosep ja Peetrus. Jumala leidmine ja kaotamine (ema Teresa varjatud aastakümnetepikkune sügav depressioon), pühadus, patud, ilmutused, imed ja fakt, et pühakuteks said täiesti tavalised, eksinud inimesed. Võluv raamat.

Filme ka

"Antikristus", Lars von Trier.
Üsna jama.

"Püha Tõnu...", Veiko Õunpuu
Palju halvem kui eelmine.

"Groundhog Day"
90ndate oluline kerge film, lõpuks nähtud.

"Minu Eesti", Justin Petrone

Üsna tavalist ameerika kollezhilõpetajat, noort ajakirjanikku, pidi ootama üsna tavaline ameerika keskklassi elu. Töökoht mõne ajalehe juures, aga enne seda seljakotireis mööda maailma; siis mõnda aega karjääritegemist, kuni on aeg valmis naisevõtuks. Abielu kena ameerika tüdrukuga, kelle tema ameerika-itaalia perekond ja võimukas ema heaks kiidavad. Teisiti läks. Noort ameerika ajakirjanikku ootas ees väga ebatavaline tavaline eesti elu. Temast kuus aastat vanem, elukogenud ja boheemlik eestlannast maailmarändur ja ajakirjanik, tema tulevaste laste ema. Kodu Tallinna kesklinnas ning väljasõidud naise sugulaste juurde nii Eestimaa pealinna kõledatesse eeslinnadesse kui palju kaugematele kohalikele ääremaadele. Inimesed, kes oma lähedasi kohtumisel ei emba ega ka omavahel suurt ei räägi. Samas ei hiline kunagi ega palu ka pea kunagi oma kaaskodanikelt abi. Külm, konte valutama panev kliima, kuivpeldikud, liigutavad surnuaiad, õudne ajalugu, Eurovisioonikultus, katkised või puuduvad hambad inimeste suus, imelik kohalik köök ja külaskäik nõia juurde. Üsna ilukirjanduslik sissevaade tavalisse eesti ellu, mille ainulaadsusest ja eksootilisusest võõra jaoks võib pärast selle raamatu läbilugemist kerget aimu saada. Kergestiloetav teos, mida on raske mitte ühe hooga läbi lugeda. Kuna see "linalakse eesti neiu" leidmise lugu on ka äärmiselt romantiline, on tegu omamoodi hübriidiga naistekast ja reisiraamatust või pigem mina-võõrsil-tüüpi kirjandusest.

"Rant", Chuck Plahniuk

Algul ei saa vedama .... Pärast on sama suurejooneline müstifikatsioon nagu Palahniukil ikka. Ainult elemendid on kahtlaselt tuttavate teemade uued variatsioonid. Kaklusklubi asemel on Party Crashing -- noorte tahtlike autoavariide subkultuur. Jeesuse DNA-ga viljastamise asemel ("Lämbumine") on ajarännud tulevikust minevikku, omaenda esiemasid viljastama. Sekka huvitavaid jõhkraid fakte ajaloost ning meditsiiniteema -- seekord epideemiate leviku ajaloost. Kas keegi teab, kes oli Tüüfuse-Mary? No näed sa nüüd. Lisaks on tegevus lähitulevikku viidud, kus inimkond on jaotatud kaheks: need, kes elavad öösel ja need, kes päeval. Kogu meelelahutuse ja kultuuri, nagu meie neid mõistame, on asendanud erinevate kogemuste vahetu tajumine portide kaudu -- ja nende kogemuste tootmine ning müük. Peategelane on marutaudi suudluste ja seksi kaudu levitav sarimõrvarist gängiliider .... mis seal rohkemat ikka tahta kui ektravagantseid tegelasi ja mõttekäike. Lisaks raamatu struktuur, mis tähendab, et erinevad tegelased räägivad vaheldumisi monoloogidena jutustatavat lugu. Korralik Palahniuk, loetav ja köitev. Aga on ka säravamaid ja värskemana mõjuvamaid.

Oh jahhh...

Üleeile lugesin kahe tunniga läbi järgmise raamatu:
"Nastja. Selgeltnägija". See on jõulukingitus mu emale, kes vana ja haige inimesena veedab aega põhiliselt kodus maalides ja telekat vaadates. Mõtlesin, et see rõõmustab teda ehk. OK raamat oli, loetav. 28-aastase naise napp elulugu. Kool, lapsepõlv Lasnamäel, abielu, väike laps. Telesari. Paar nõidumist. Aga jätab sümpaatse mulje. Ma ei loe enam eriti raamatuid, kuigi pole eriti kiire. Häid raamatuid, mõnes mõttes jutum'rkides, ei loe ma üldse. Pooleli või ootamas on palju: "Bob Dylan Chronicles", "Five Points" -- ma hakkasin seda NY-s juunikuus innustunult lugema ja ikka on pooleli..., Chuck Palahniuk, Nick Hornby viiamnr romaan, mis alles novembris välja tuleb (selle poolenisti toimetud kirjastuse eksmplar, mida tegelikult müüa ei tohi (suur silt tagakaanel, mis ütleb "Not for sale"), mille sealtsamalt Williamsburgi tänavamüügilt ostsin, nagu muud eelpoolmainitudki. 3-7 dollarit tükk.