Sunday, December 30, 2007

Roheline käsiraamat

"Roheliseks kasvamine"
Epp Petrone
Petrone Print 2007


Ajal, kui järjest enamad inimesed arvestavad oma igapäevases elus keskkonnaga ning päris paljud tunduvad võtvat ökoloogilist mõtlemist alternatiivse eneseteostusena , oli sellise omamaise raamatu ilmumiseks viimane aeg. Minu tutvusringkonnas "risaiklivad" enamus, Fair-Trade-või ökokaupu ostavad pigem jõukamad-keskklassistunumad, maale elama minemise plaane on pidanud paljud praegused kolmekümnesed.... "Seda ma ei osta, siin on "ee-d" sees", olen kuulnud rohkem kui korra. "Osad neist on süütud söögisooda või jõhvikhape", olen vastanud. ---"Jah, ma tean, ma peaksin need tegelikult endale selgeks tegema..."
Noh, ja Petrone raamatus on ka eriti kahjulike lisaainete numeratsioon sees. Ja tohutult viiteid internetilehekülgedele, foorumitele, vajalikke telefoninumbreid. Tutvustusi ilmateinud dokkidest, raamatutest, lühi-intervjuusid eesti ametnike-tootejuhtidega.... Sissejuhatus sellesse järjest populaarsemasse maailmavaatesse koos vihjete ja konkreetsemate suunistega neile, kes tahavad rohkem infot ning sellesse elulaadi sukelduda. Samas ka "ökoismi" kriitikat -- lugeja saab näiteks teada, et põhiline tasand, kuhu keskkonnateadlik tarbija peatuma jääb, on prügi pärast muretsemine; et kilekott võib olla parem valik kui paberkott,sest viimast tehakse ainult puust ning ta ka ei lagune prügimäel; et ühekordsed nõud ei ole nii suur probleem kui esmapilgul tundub....Jäetakse päris palju lahtiseid otsi.
Kogu see populaarteaduslik info on hästiloetavas vormis, antud edasi läbi autori isikliku kogemuse, tema kahtluste ning võitluste sugulaste-naabritega. Oleks tema keskkonnateadlik ärkamine toimunud Eestis, mitte New Yorgi äärelinnas, oleks kahtlemata vähem värvikat materjali.
Ootaks veel selles zhanris raamatuid -- maailm ja igapäevased valikud radikaalse loomaõiguslase pilgu läbi, ökoelu maal, keskkonnateadlikud eksperimendid -- eriti eestimaalaste kogemuste läbi.
Ja veel -- Petrone raamat on nii öko kui olla võib -- taaskasutatud paberil, looduslike trükivärvidega, helehallide pappkaantega. Ilus, aga iga näpujälg jääb näha. Ei mingit peale lugemist edasi kinkimist. Igaühele oma!

2 comments:

Katrin said...

ee, miks ei kõlba näpujälgedega raamatut teistele lugemiseks anda? nii öko ei saa olla?

Aurora said...

ma mõtlesin kinkimist:)